Meie koerarakendid ootel.


Puhkehetk. Ausalt öelda oli vere maitse kohati suus, kui tuli meetrises lumes rakendi järgi joosta ja mäest lükata. Mu sõber pole just kärbeskaalu mees.


Õhtune pilt söögikoha juurest, kus pärast väsitavat sõitu sõime ülihead põhjapõdraliha suppi. See päev oli kõige kaunim kink, mille olen kunagi saanud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: