Meie koerarakendid ootel.


Puhkehetk. Ausalt öelda oli vere maitse kohati suus, kui tuli meetrises lumes rakendi järgi joosta ja mäest lükata. Mu sõber pole just kärbeskaalu mees.


Õhtune pilt söögikoha juurest, kus pärast väsitavat sõitu sõime ülihead põhjapõdraliha suppi. See päev oli kõige kaunim kink, mille olen kunagi saanud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: