Archive for the ‘Ka Eestis on ilus / Estonia is beautifull too’ Category

Puhkus Eestis / Holiday in Estonia

Tundub, et suvi hakkab selleks korraks lõppema, aga pole hullu, palju ilusaid hetki on meenutada. Puhkus kodus, Eestimaal – oi kuidas ma seda ootasin. Nii hea oli üle pika aja rääkida ja kuulata eesti keelt. Tõesti, poleks arvanudki, et seda nii hakkan taga igatsema. Ja muidugi igatsesin ka oma peret ning sõpru näha. Kahjuks ajapuudusel paljudega ei kohtunud, eks siis järgmine kord kindlasti.

It seems like the summer is coming to and for now but it is ok I have many beautiful moments to remember. Holiday at home, Estonia – I waited for that for so long. It was so good to talk and listen to estonian language. Really, I never imagined that I would miss that so much. Also I missed my family and my friends. Unfortunately I did not see many of them because of the lack of time but next time then.

Sünnipäev 023 (640x427)   Sünnipäev 006 (640x427)   Sünnipäev 030 (640x427)   Sünnipäev 042 (640x427)   Sünnipäev 043 (640x427)   Sünnipäev 004 (640x427)

Oma sünnipäeva nädala olin Saaremaal vanemate juures. Küll on mere ääres mõnus ja ilus. Elan küll järvede keskel, aga merd see ikka ei asenda. Käisin pea igal õhtul mere ääres jalutamas. Ühel mõnusal õhtul koos klassiõe Velliga, kellega meid peale ühise lapsepõlve, seob armastus käsitöö vastu. Istusime Kalda kohvikus, ajasime juttu ja nautisime kohvi kõrvale imehäid pannkooke. Pärast jalutasime ringi Orissaare alevis nagu kaks alzheimeri haiget Lai naeratus ja püüdsime meenutada, kes selles või teises majas kunagi elas. Vahest ikka vaidlesime kah. Ausalt, lõputult mõnus on Saaremaal. Punane süda

On the week of my birthday I was with my parents in Saaremaa. It is so nice and beautiful near the sea. I live rounded by lakes but it does not replace the sea. I went for walks by the sea every night, one night with my former classmate Velli with whom besides the common childhood we share a love for handcraft. We sat at the Kalda cafe and talked, enjoyed coffee and some great pancackes. After we walked around the Orissaare borough like a couple people with Alzheimer´s and tried to remember who lived in wchich house. We argued too, but honestly it was so good to be in Saaremaa.

Puhkus 001 (640x427)   Puhkus 003 (640x427)   Puhkus 004 (640x427)   Puhkus 006 (640x427)   Puhkus 008 (640x427)   Puhkus 010 (640x427)   Puhkus 012 (640x427)   Puhkus 014 (640x427)   Puhkus 016 (640x427)   Puhkus 017 (640x427)

Edasi sõitsin sealt Pärnu. Tänu ülikooli ajale ja headele sõpradele, on seegi linn mulle väga armas. Eks tegelikult juba sellest ajast, kui lapsepõlve suved seal lähedal Toris oma vanavanemate juures veetsin. Juba ammu oli soov minna külla Kajale ja tema Alpacadele. Tänud Meelile, kes selle soovi aitas teoka teha ja kinkis mulle selle imelise päeva. Ja loomulikult tänud Kajale ja Kai`le, kes on selle farmi omanikud. Häbi küll, õpin hoolega norra keelt ja tahtsin nii väga Kai`ga tema emakeeles paar sõnagi rääkida, aga ainus keel, mis pähe tuli, oli soome Kurb naerunägu. Pärast bussis tuli ka kogu plaanitud norra keelne jutt meelde, aga hilja juba. Vabandan Kai ees ja luban, et talvel, kui taas nende juurde tahan minna, räägin ka veidike norra keeles.

Then I went to Pärnu. Thanks to the studying there and some great friends that city is very dear to me. Actually already from the time I spent my summers near Pärnu in Tori with my grandparents. For a long time now I have been meaning to visit Kaja and her alpacas. I am very grateful to Meeli who helped me get my wish and I had a great day. Also thanks to Kai and Kaja who are the owners of that farm. I am very ashamed that I have been learning norweigan and wanted to talk to Kai in his native tongue but the only words that came out were in finnish. Later in the bus I remembered all the norweigan I wanted to speak but it was too late. I apologise to Kai and promise that in winter when I want to visit them again I will speak a little in norweigan too.

Aga vaadake neid Alpacasid – nii ilusad, pehmed ja millist imelist lõnga nendest saabPunane süda. Praegu pole nende karvkate veel eriti paks, aga pehme ja siidine küll. Kajal on ka üks Suri Alpaca, mida pole väga palju maailmas. Nende karv kasvab eriti pikaks ja et looma näha täies ilus, oligi ta pügamata jäetud. Üldiselt on Alpacad arakesed, väga lähedale endale ei lase. Imetlesime ka head lõnga ja loomulikult ületab kõik ikka see oma kedratud lõng – nagu siid. Rääkisime Alpacadest, käsitööst ja no muidugi – Norrast. Võrratu koht, võrratu pererahvas ja mõnus päev. Kõik, kellel teil on võimalus, minge ja vaadake, katsuge ja kogege.

But look at those Alpacas – so beautiful, soft and what great yarn they provide. Now their fur is not very thick but still silky and soft. Kaja also have a Suri Alpaca which is not that common in the world, their fur gets extra long and to see the animal in its beauty it was not sheared. In general Alpacas are very shy and do not let people too close. We also admired beautiful yarn and of course home spun yarn tops it all – like silk. We talked about Alpacas, handcraft and of course – Norway. Amazing place, amazing family and a great day. All You who have the chance go and look, feel and experience.

Puhkus 019 (640x427)   Puhkus 021 (640x427)   Puhkus 025 (640x427)   Puhkus 027 (640x427)

Loomulikult ei saa ju Pärnus käia ja mitte külastada Anitat ja tema imelist poodi Käsitööait. Silm lausa puhkab sealsel ilul ja hea sõbraga juttu ajada on alati hea. Seekord palju lõnga kotti ei rännanud, vaid need kollased iludused. Ja isegi laps saab aru, kui hea lõng see on – kalli-kaali. Uued ja huvitavad lõngad on aga tulemas ja neist nii mõnigi rändab ka minu lõngakastidesse, kindel see. Aga mis ma seletan, minge ja vaadake ise või külastage e-poodi.

Of corse You can not go to Pärnu and not visit Anita and her amazing shop Käsitööait. I can rest my eyes on the beauty there and it is always good to chat with a good friend. I did not get a lot of yarn this time just these yellow beauties. Even a child can see how good this yarn is – hug-hug. New and interesting yarns are coming and some of them are coming to my yarnbox for sure. But what am I talking You go and see for yourselves or visit the web store.

Vallimäel 003 (640x427)   Puhkus 031 (640x427)   Puhkus 037 (640x427)   Puhkus 040 (640x427)   Vallimäel 010 (427x640)   Vallimäel 027 (640x427)   Vallimäel 033 (640x427)   Vallimäel 059 (640x427)

Ja muidugi, meie peres kõigi lemmik nr.1 – Grete. Seda ei saagi sõnadesse panna, väike narupall Punane süda.

And of course the number one favorite in our family – Grete. I can not put it into words, a little bundle of joy.

…………………………………………………….

Jah, Eestis on tore ja hea, aga kodus on ikka kodus. Eks siingi ootasid juba head sõbrad, millal tagasi tulen. Eriti üks eriline sõber, kes lõpuks luges juba päevi ja öid, millal tagasi jõuan. Hea on teada, et sul on tõelised sõbrad nii siin kui seal. Ja tänan ka Kristiinat ja Raimot, kes meid Gretega nii mõnelgi õhtul võõrustasid. Ei häirinud Gretet, et temaga ja omavahel räägiti soome keeles, ikka oskas sõna sekka öelda temagi Silmapilgutusega naeratus.

Yes, it is good and fun in Estonia but home is still home. Here as well good friends were waining for my return. Especially a special friend who was counting days and nights to my return. It is good to know that I have good friends there and here. I also thank Kristiina and Raimo who hosted me and Grete for few nights. It did not bother Grete a bit that we spoke finnish, she had something to say to everything.

Niipalju siis minu lühikesest, aga tegusat ja mõnusat puhkusest Eestis. So much about my brief but active holiday in Estonia.

 

 

Advertisements

Pitsipäev Haapsalus / Lace day in Haapsalu

Kaunid Haapsalu sallid on kuulsad ju üle maailma. 5. augustil toimus taas Haapsalus traditsiooniline pitsipäev. Sel aastal küll selle erinevusega, et töötubades tutvustati peale kootud pitsi veel ka Muhu pitsi; Hiiu pitsi; Setu pitsi; Niplispitsi; Puitpitsi ja Sõlmpitsi. Kõiki neid oli ka loomulikult võimalik kohapeal õppida.
Pitsipäev toimus Rannapromenaadil.

Beautiful Haapsalu scarves are famous around the world. On 5th of august traditional lace day was held in Haapsalu. This year it was different because not only knited lace was introduced in the workshops but also Muhu; Hiiu; Bobbin-, Wooden- and Nodical lace. And of course it was possible to try all of those on the spot.

FotoFlexer_Photo   FotoFlexer_Photo  

Promenaadile jõudmiseks tuli minna läbi lossihoovi.

FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo

The Lace day was held on the Beach promenade and to get there you had to go through a castle courtyard.

Juba 19 sajandil kudusid tublid Haapsalu daamid neid kauneid rätte ja lõid hulgaliselt uusi mustreid. Midagi ei ole muutunud – kaunidte vanadaamide varrastelt voolab õhulist pitsi. Just sellist pilti igatsesin kõige rohkem – nii armsad prouad.

FotoFlexer_Photo 

Already in the 19.century ladies knitted Haapsalu scarves and made up a lot of new patterns. Nothing has changed – beautiful lace flows on the needles of nice old ladies. Just the sight I long for – so lovely old ladies.

FotoFlexer_Photo   FotoFlexer_Photo

Traditsiooniliselt oli ka pitsipäeva raames võistukudumine. Muster oli loodud just selleks päevaks. Osales selles 20 naist. Kudumise aeg oli 2 tundi.

Traditionally there was a competitive knitting. The patterns was created especially for that day. 20 women took part and there was 2 hours to knit it.

FotoFlexer_Photo   FotoFlexer_Photo

Siin siis valik valminud töid. Loomulikult võib nüüd võhik küsida – kaks tundi ja selline väike lapike. Soovitus sellisel puhul: võta vardad, lõng 28/2, muster, kus sees kindlasti ka nupud ja hakka hoolega kuduma. Ja kui lapike kootud, siis võib juba ette võtta sellised tööd.

Here are some of the work. Of course a ignoramus could ask if there were 2 hours why so small patches. My advise for that case – take some needles and yarn 28/2, pattern, which includes buttons and start knitting. And if you have knitted a patch then You can take up a work like that.

FotoFlexer_Photo   FotoFlexer_Photo

Või siis koguni sellised kaunid kleidid. Punane süda

Or even those beautiful dresses.

FotoFlexer_Photo   FotoFlexer_Photo

Käisime ka salli muuseumis. Õigemini küll väike toake. Kuna perenaist polnud hetkel kohal siis tuli pilti teha ukselt. Aga no vaadake ometi neid võrratuid kleite ja salle, mida on pitsist kootud. Vabandan, ukselt väga kvaliteetset pilti ei saanud.

We also went to the scarf museum. To be fair it was just one small room. Since the hostess was not home we had to take pictures on the doorway but you just look at those beautiful dresses and scarves. I am very sorry but I could not get a good picture from the door.

FotoFlexer_Photo   FotoFlexer_Photo

Daam, kes tegi imeilusat niplispitsi – Kristiina Halberg. Minu suur unistus ära õppida. Paraku selgus, et selleks on vaja head loogilist mõtlemist ja no see on asi, mida minul pole. Tegija rääkis ka, et ta mees Priit ja pojadki on niplajad. Ja vanasti ollagi meeste tehtud pitsi kallimalt hinnatud, sest neil olla tugevam käsi. Kellel tekkis huvi, vaadake kindlasti ka siia ja veenduge, kui ilus on niplispits.
http://www.flickr.com/photos/perignon/6940585782/

A lady who made beautiful bobbin lace – Kristiina Halberg. It is my dream to learn it. Unfortunately it turned out that you need logical thinking for it and that I do not have. The lady said that her husband Priit and sons are doing bobbin lace. In the old days lace made by men was more valuable because they are stronger. Who found it interesting check this page out and see how beautiful it is http://www.flickr.com/photos/perignon/6940585782/ .

FotoFlexer_Photo

Sel pildil on tublid naised Muhust, kes õpetasid siis Muhu pitsi. Tunnistan ausalt, 20 aastat elasin nii, et vaatasin üle mere Muhumaale otsa ja ometi nägin selle pitsi tegemist alles nüüd.Üllatunud naeratus Pildil see ilus prillidega neiu on minu klassiõde Alliki, kes raamatu “Meie Muhu mustrid” lk. 395 andmetel on Muhus ainuke, kellele on omistatud tikkimise alal kutsetunnistus. Teine klassiõde Velli ei jäänudki mu kaamera ette. Selle õpitoas olid juhendajad Muhu Käsitööseltsist Eed ja Oad.
Ühel daamil oli ka ilus põll, mis tehtud vana põlle järgi, mille originaal Muhu muuseumis.

FotoFlexer_Photo   FotoFlexer_Photo

In this photo there are women from Muhu who thought how to make Muhu lace. I have to admit that I lived 20 years looking over the sea at Muhu but I saw how to make Muhu lace for the first time.Üllatunud naeratus The beautiful girl with glasses in the picture is my classmate Alliki, who according to the book “Meie Muhu mustrid” page 395 is the only one in Muhu who has vocational certificate in embroidery. I did not get a picture of my other classmate Velli. In this workshop instructors were Esd and Oad from Muhu Handcraft association. One of the ladies had a beautiful apron which was made after an old apron located in Muhu museum.

_________________________________

Kuursaalil on ehe puitpits ja ümber imelised roosipeenrad. Poseerisin ka, roosid lihtsalt olid nii kaunid. Tahtsin ka olla. Silmapilgutusega naeratus

Kuursaal has a real wooden lace and beautiful rose beds around it. I posed to, roses were just so beautiful, and I wanted to look as beautiful.

FotoFlexer_Photo   IMG_0391 (640x477)   IMG_0390 (491x640)   IMGP1487 (640x468)   FotoFlexer_Photo

Jääkaru, kes oli merre pandud ja keegi oli teda veel oma nägemuse järgi disaininud.

Polar bear which was placed into the sea and someone had designed it.

FotoFlexer_Photo   FotoFlexer_Photo   FotoFlexer_Photo

Üks luigepere Promenaadil. Ei seganud neid jalutajad ega fotoaparaatidega klõpsijad. Nemad ajasid rahus ikka oma asja. Majesteetlikud linnud.

A family of swans on the promenade. Walkers or photographers did not bother them. They did their own thing, majestic birds.

FotoFlexer_Photo

Ma ütleks selle sildi kohta – Haapsalu kiiksuga naljad. Kuigi tegelikult ju tõsine lugu.

About that sign I would say jokes Haapsalu style, but really a serious thing.

FotoFlexer_Photo

Ei saanud seda pilti tegemata jätta – roosid ja Drexi kleit. See lihtsalt on roosiaia perenaisele sobiv riietus. Lisaks kaunistele ehetele tegi ta ise ka selle lihtsa kuid imelise kleidi. Ja ilma Drexi ning tema armsa kaasta poleks ka mina sellele toredale pitsipäevale saanud ning kogenud seda ilu. Ja hea oli kohtuda taas sõpradega Mustrimaailmast.

I could not resist taking that picture – roses and Drexi’s dress. This is a suitable clothing for rose garden lady. In addition to beautiful jewelry she made this simple but beautiful dress herself. Without Drex and her lovely husband I would not have got to see this beautiful lace day and experience it. It was also nice to see friends from Mustrimaailm

________________________________________________

.

Loomulikult ei saanud ma jätta kasutamata juhust, et vestelda ka Nancy Bushiga, ”Knitted Lace of Estonia” autoriga . Ta rääkis, et on Eestimaast väga vaimustuses ja on isegi paar väljendit meie emakeeles ära õppinud. Haapsallu ta soovis tulla pitsipäevale, et minna tagasi vanasse aega ja kuulata muusikat, mis toona mängis, jalutada promenaadil ning vaadata kauneid vanadaame pingil istudes pitsi kudumas. Ja seda kõike pitsipäev sellele imelisele naisele ka pakkus. Kahjuks järgmisel suvel ta enam pitsipäeval ei osale.

Of course I could not pass on the opportunity to talk to Nancy Bush. The author “Knitted Lace of Estonia”. She said that she is exalted with Estonia and have even learnt a few phrases in our mother tongue. She wished to come to Haapsalu lace day, because she wanted to go back in time, to listen to the music, to walk on the promenade and watch old ladies knitting lace on the park bench. Lace day offered all of that, unfortunately she will not be attending lace day next year.

FotoFlexer_Photo

_____________________________________________________

Ilma nende kaunite daamideta poleks meil kahte raamatut “Haapsalu sall” Ja “Haapsalu rätt“. Aime Edasi ja Siiri Reimann. Peaks lausa ütlema, et need kaks raamatut on minu igapäevane kirjandus. Loomulikult tuleb tänada ka Saara kirjastuse naiskonda.

Without those beautiful ladies we would not have two books “Haapsalu scarf” and “Haapsalu shawl” – Aime Edasi and Siiri Reimann. I should mention that those two books are my everyday reading. Of course Saara publishing women should be thanked too.

FotoFlexer_Photo

_____________________________________________________

Kookuvõte: see oli üks imeline päev täis nalja, naeru, rõõmsaid kohtumisi, uusi tutvusi ja loomulikult kauneid pitse. Tegin sellel päeva endale sünnipäeva kingiks ja ilus kink sai.
Minu sügav kummardus taas kord heale sõbrale
Reesile, kes õpetas mind kuduma seda õiget Haapsalu salli. Tema pitsihaigus oli paraku nakkav ja nüüd on ka minul see haigus. Kardan, et paranemise lootust mul sellest haigusest ei ole. Lai naeratus

In conclusion: it was a wonderful day filled with laughter, fun, joyful encounters, new acquaintances and of course beautiful lace. I made this day for my birthday present and it was very nice. My humble kowtow to my good friend Rees, who thought me how to knit the real Haapsalu scarf. Her obsession with lace caught on and now I have it too. I fear that it does not get better.Lai naeratus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tere tulemast minu lapsepõlve / Welcome to my childhood

Igasuvine sõit koju Saaremaale. Ega sinna ju muidu saa, kui ikka üle mere praamiga kulgedes. Enamusele eksootika, minule tüütu loksumine. Oli ju aegu, kui sai tunde oodatud praamile saamist. Nüüd on lood muidugi teised. Lahked norrakad tegid lausa uued uhked praamidki.

FotoFlexer_PhotoFotoFlexer_Photo

Annual ride to home, to Saaremaa. You can get there only by ferry. Exotica for most but tedious for me. There were times when we had to wait for hours to get on the ferry, nowadays it is different of course. Generous Norweigans built new ferrys even.

Minu kodu on Orissaares, kohe kui Väikese Väina tammilt maha sõidad. Ilm oli ilus ja läksin siis isegi väikesele ekskursioonile lapsepõlve.

My home in Orissaare. The weather was great so I even went for a little journey to visit my childhood lanes.

 FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo

Minu kodust on mereni kuskil nii 150m.
Aga kurb on vaadata, et kõik kasvab järjest rohkem kinni. Kunagi oli siin Lastemeri või nii me seda kutsusime. Madal mõnus lahesopp, kus sai ujumas käidud. Täna on siis pilt selline.
The sea is approx. 150m from my home.

It is so sad to watch everything grow here. Once it was Children’s sea, as we called it. Nice and shallow bay where we went swimming. Today it looks like this.

FotoFlexer_PhotoSama seis on ka siin, kus ka oli kunagi mõnus ujumise koht.

It is the same way here where also was a great place to swim.

FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo

Orissaares on kaks sadamat – vanasadam on tehtud õnneks korda. Palju aastaid tagasi oli seal paaditööstus, kus tehti väikeseid purjepaate. Nüüd on sellest vaid varemed. Viimati hoiti seal Maasist leitud vana laeva, mis on nüüd koha leidnud Meremuuseumis.

There are two ports in Orissaare. Old port is renovated luckily. Many years ago there was a boat industry, where small sailboats were made. Now it is in ruins. Lately there was an old boat found from Maasi but now it is in Maritime Museum.

The port house where the famous ehh,uhuu-tour men discussed their route.FotoFlexer_Photo

Sadamahoone, kus ka kuulsad ehh,uhhuuduuri mehed oma sõjaplaani pidasid. Omakandi poisid ju.

FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo

Üle lahesopi paistab paadisadam. Kunagi oli ka minu isal siin paat. Sai käidud kalal merel.
Selles kollases majas oli lausa sadamavalvur. Ei olnud midagi, et lähed ja võtad.
Over the bay is boat port. Once my father also had a boat there, we went fishing on the sea.

There was even a portkeeper, it was not that easy to come and take something.

FotoFlexer_PhotoSiin on Uisu-kivi. Aga sellest juttu veidi hiljem.
There is Uisu-stone. But later about that.

FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo

Minu päris esimene lasteaed. Nüüd väga kurva välimusegaKurb naerunägu, samas seisus minu teine lasteaiamaja. Ennem kooli käisin ka veel kolmandas majas, kus praegugi on lasteaed aga see on tavaline kivimaja.
My very first kindergarten. Now looking very sad, the same way as my second kindergarten. Before school I went to third kindergarten too where it is also located now but it is an ordinary stone house.

FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo   Koolimaja, kus sai koolipinki nühitud 11 aastat.Lai naeratus Vanaosa külge on ehitatud uus. Schoolhouse where I went for 11 years. New part is built connected to the old house.

  FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo

Nüüd ka juba kole spordihoone. Meie spordilembus sai rahuldatud hoopis selles hoones. Ja lõpuks ometi on leitud võimalus teha korda see ilus koolimaja. An ugly gymnasium. Our love for sports was satisfied in this building. And at last they have found ways to renovate this beautiful schoolhouse.

Ja vaade spordiväljakule, kus ka sel hetkel olid jalgpallivõistlused. Platsi keskel paistab suur tammepuu, mis on vanem kui meie kõik. Ei seganud ta meie sportimist siis ega ka praegustel spordihuvilistel.
And the view to the sportsfield where at the time were also some football tournament. There is a very old oak at the middle of the field, it did not interrupt us and it does not to that day.

FotoFlexer_Photo    

Alevi kõige ilusam maja – vana pritsumaja. Korda tehtud aasta tagasi. Kahjuks seal olev käsitööpood ei kannata mingit kriitikat. Seega, ei kritiseeri. Kurb naerunägu
The most beautiful house in the hamlet – the old firehouse. Renovated a year ago. Unfortunately the handcraft shop in there does not impress me.

FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo

Meie haiglamaja, vana raamatukogu, kultuurimaja. Ka see imeilus maja saab taas uue välimuse.

Our hospital, old library, culture center. This beautiful building is also being renovated.

FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo

Maja, kus asus kunagi eriinternaatkool. Kool, kus õppisid käitumisraskustega lapsed. Praegu on maja tühi.
A building where some time ago was boarding school for children with behavioral difficulties. Now it is empty.

Ja vana raaamatupoe maja, kus töötas minu ema. Nüüd on seal muusikakool.
And an old bookshop where my mother used to work, now it is a musical school.

Kunagine kuulus UKU maja, mis andis tööd paljudele naistele. Jälle maja täis tühjust.

Once a famous UKU building what gave work to man women. Again a building which is empty.

FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo

Ja siin ongi siis minu kodumaja. Väike kollane vana maja ja taamal uus elumaja. 

And that is my childhood home. A little yellow old house and on the background a new house.

FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo 

Naabermajast on vaid veel sellised vaated. Siit tervitused minu naabrilastele, kellega koos kasvasime – Reine, Rainer, Ingrid ja Sigrid. Kuigi teie kunagisest kodust pole suurt midagi alles, olete mulle kallid aegade lõpuni. Ja eks te isegi mäletate, mis pättusi me koos tegime. Silmapilgutusega naeratus

This is what is left of the neigbhour house. I would like to give my greetings to the children next door together whom we grew up with – Reine, Rainer, Sigrid, and Ingrid. Although there is very little left of the house you grew up in you will always be dear to me. And I think you remember the mischief we made together.

 

Üles osutavAh jaa, tegin siiski ka ühe hea avastuse – Ilusate Asjade Pood. Vaat see on tõesti lahe pood Orissaares.
Ja vaadake neid lahedaid kalamehe saapaidKeelt näitav naerunägu. Minge ja vaadake, see pood tasub külastamist.

FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo     FotoFlexer_Photo

Oh yes, I made a good discovery – The Sop of Beautiful Things. Now that is a cool shop in Orissaare. And look at those cool fisherman bootsKeelt näitav naerunägu. Go and look for yourself, this shop deserves to be seen.

Väike killuke Eestimaa kevadet / A small piece of Estonian spring

2012-05-19 12.27.35 (480x640)

Mida kõike võib metsaservast leida Naeratus.

Everything you can to find the edge of the forest.

Paide Vallimägi

Salle pildistamas käisin Paide Vallimäel. Peale uuenduskuuri ei olnud ma sinna sattunudki ja tõesti, ilusaks on kõik tehtud. Vaata ja imesta vaid. Klõpsisin pilte, nagu õige turist kunagi. Oma kodulinnas ju ei jõua kunagi midagi vaatama, elu paradoks.

pildid 035 (640x480)    pildid 032 (640x480)

I went to photograph the scarfs in Paide Vallimäel. I had not gone there since it was reorganised and it was really beautiful. Just look and wonder. I took pictures like a tourist. You hardly get to see something in your own city, it is a paradox of life.

pildid 027 (640x480) pildid 033 (640x480)

Kahju vaid, et linn ei oska oma ainsat vaatamisväärset paika kuidagi turundada ja turiste siia meelitada. Uskuge, see koht on vaatamist väärt! Mina pole mingi Paide patrioot aga Vallimäge kaema soovitan küll kõigil tulla.

pildid 038 (640x480)

It is sad that the city can not market it’s only sight and make the tourists come here. Believe me it is worth of seeing. I am no patriot of Paide but I recommend to come and see the Vallimägi.

Kevad või talv? / Spring or winter?

Kevad on ammu alanud aga 2.aprilli hommikul avanes aknast selline ilus vaatepilt. Kas tegi talv nüüd aprillinalja või ei raatsi ta ära minna? Terve nädala on sadanud ilusat valget lund. Rohenäpud on muidugi kurvad aga mulle meeldib Lai naeratus

Spring has began a long time ago but on the morning of april’s second day we saw this beautiful sight from our windows. Is it the april fools joke from the winter or he just isn’t ready to leave? This whole week has been snowing.

Linda ja talv 003 (640x480)

Kevad / Spring

Lõpuks ometi oma täies ilus.